Winter Satellite Workshop toimus 21.–23. jaanuaril Otaniemis, Dipolis, tuues kokku osalejaid kogu Põhja- ja Baltimaadest. See oli regiooni suurim uue kosmose valdkonna sündmus, pakkudes ainulaadset võimalust teadmiste jagamiseks, uuenduslike ideede esitlemiseks ja koostöövõrgustike loomiseks. Aalto Ülikooli korraldatud töötuba tõi kokku silmapaistvaid esinejaid – teadlasi, insenere ja ettevõtjaid –, kes arutlesid kosmosevaldkonna tulevikusuundade, tehnoloogiliste läbimurgete ja rahvusvahelise koostöö olulisuse üle. Ettekannetele lisaks tõmbas suurt tähelepanu näituseala, kus tutvustati kaasaegseid satelliiditehnoloogiaid ja lahendusi.

Maa- ja Ruumiameti ESTHubi meeskond esitles satelliidiandmete mitmekesiseid rakendusi ja tööriistu. Näitasime Satiladu platvormi, mis lihtsustab satelliidiandmete ligipääsu ja analüüsi, ning Xcube’i, mis võimaldab luua aegridu ja andmegraafikuid. Samuti tutvustasime Calvalus platvormi, mis pakub tõhusaid lahendusi suurte andmehulkade töötlemiseks. Esitlesime erinevaid kasutusjuhte, kus satelliidiandmeid rakendatakse keskkonnaseires, põllumajanduses ja linnaplaneerimises, tuginedes nii oma näidetele kui ka koostööpartnerite kogemustele.

ESTHubi väljapanek äratas suurt huvi ja tõi meie laua juurde laia publiku – teadlasi, insenere, tarkvara- ja riistvaraarendajaid, küberturbe eksperte ning nišitoodete loojaid. Elavad arutelud ja külastajate sisukad küsimused tõid esile satelliidiandmete kasvava tähtsuse paljudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Selline vastukaja kinnitas, et kosmosetehnoloogial on suur potentsiaal pakkuda praktilisi lahendusi ja inspireerida tulevasi innovatsioone.

Noored on väga huvitatud tehnoloogia arendamisest, eriti satelliitide loomise ja integreeritud lahenduste väljatöötamisest. See peegeldab nende loovust, uudishimu ja ambitsioone. Satelliidiandmete praktiline kasutamine, näiteks keskkonnaprobleemide analüüsiks, ei olnud konverentsil osalenud noortele laialdaselt tuttav, nagu näitas tagasiside nendega suhtluses. Võib-olla peitub põhjus meie regiooni eripäras, kus keskkonnamuutused toimuvad aeglaselt ja ei pruugi olla esmapilgul silmatorkavad. Eesti loodus ja linnad arenevad vaikselt, mistõttu võib satelliidiandmete potentsiaal tunduda abstraktne ja kauge. Paeluvam võib olla ehk see, mis on kiire, ootamatu ja drastiline – ei tea, see on midagi, mida võiks tõesti lähemalt uurida. Samuti võib olla keeruline seostada visuaalseid satelliidipilte reaalse elu muutustega ja mõista muutuste tegelikku mõju.

Kuna satelliidipildid näitavad küll keskkonnamuutusi, on sageli raske mõista, kuidas neid andmeid praktiliselt rakendada, eriti kui muutused ei ole igapäevaelus otseselt tajutavad. Satelliidipiltide visuaalide seoste nägemine oma elukeskkonna, töö, hobide või igapäevaelu tegevuste kontekstis ei pruugi olla kiiresti hoomatav ja intuitiivne. Seetõttu on vahel vaja juhendada või tuua inspireerivaid näiteid elust endast, mis aitaksid näha seoseid teaduse ja igapäevaelu vahel. Olgu tegemist robootika, nutikate linnalahenduste või kliimamuutuste jälgimisega, andmete rakendamise näidete jagamine võiks noori innustada, et mõista, kuidas teadus saab lahendada konkreetseid probleeme.

Eestis on keskkonnaprobleemide teadvustamine suurenenud, kuid kas suudame sama kiiresti arendada andmete kasutamist nende probleemide lahendamiseks? Üks suuri väljakutseid on luua sild teaduse, uue tehnoloogia ja praktiliste rakenduste vahel, et satelliidiandmed ei jääks pelgalt teoreetiliseks ressursiks, vaid hakkaksid mängima konkreetset rolli otsuste tegemises, mis kujundavad meie tulevikku.

ESTHubi meeskond toob üritust analüüsides välja, et kaugseire ettekanded võiksid olla elavamad ja praktilisemad. Laiema publiku kaasamisel on vaja teataval määral lihtsustamist, leides paraja tasakaalu teadusliku täpsuse ja üldistatuse taseme vahel, et põhisõnum oleks selge ja arusaadav. Esinejate stiil ja ettekannete ülesehitus mängivad siin võtmerolli. Positiivne oli näha seda, et ettekannete vahel tekkis erinevaid arutelusid, mis võimaldas osalejatel suhelda otse ekspertidega ja esitada küsimusi. 

Üritus tervikuna oli suurepärane ja valitses inspireeriv, positiivne õhkkond. Lõime uusi kontakte ja vahetasime ideid, mis võivad viia uute koostöövõimaluste ja innovatsioonini. Õhku jäi siiski tõdemus, kuidas saaksime paremini kaasata ja inspireerida laiemat üldsust, eriti nooremat publikut või neid, kes ei ole valdkonna spetsialistid. Arutelud ei tohiks jääda kitsaste teadusringkondade piiridesse, vaid need peaksid ulatuma laiemalt kõigile, kes võivad tunda huvi uute teadusvaldkondade ja tehnoloogiate vastu.