ESTHubi visioonipäev 2025
Tehnoloogia pole enam piirang – küsimus on oskuses seda rakendada
Tarvi Tamm
Maa- ja Ruumiameti geoinformaatik
1. aprillil toimus Tallinnas ESTHubi visioonipäev 2025, kus koos rahvusvaheliste ekspertidega räägiti sellest, kuidas satelliitandmed, andmeanalüüs ja masinõpe saavad aidata kaasa paremate otsuste tegemisele Eestis. Kohal olid eksperdid nii riigiasutustest, teadus- ja arendusasutustest kui ka ettevõtetest. Eesmärk ei olnud üksnes tehnoloogiat tutvustada, vaid küsida: mida on vaja selleks, et kosmoseandmetest saaks Eestis igapäevane töövahend, mitte pelgalt potentsiaal?
Puudu ei ole andmetest ega tarkvarast. Puudu on julgusest.
Päeva jooksul jäi kõlama üks selge sõnum: Eestis on olemas tehnoloogilised eeldused, selged vajadused ja kasvav huvi andmepõhise juhtimise vastu. Meil on juurdepääs satelliitandmetele, arenevad analüüsitööriistad, võimekad arendajad ja nutikad teadlased. Puudu pole tehnoloogiast – puudu on mõnikord julgusest muuta tööviise, et andmepõhisus saaks tõesti igapäevaseks.
Seda ütles selgelt ka Euroopa Kosmoseagentuuri Maa seire programmide juht Simonetta Cheli, kui rõhutas, et: "Rahvuslikud platvormid nagu ESTHub on võtmetähtsusega – need muudavad Euroopa kosmoseprogrammid kasutatavaks päris otsustajate, mitte ainult suurte süsteemide jaoks."
Barjääriks on keerukas kasutamine
Probleemiks on vähene kasutajasõbralikkus – liiga paljud platvormid on loodud spetsialistide poolt spetsialistidele. Kui sa ei oska koodi, ei tunne geoinformaatikat ega julge sukelduda keerukasse kasutajaliidesesse, siis jäävad ka kõige täpsemad satelliidipildid kasutamata.
See on nähtamatu barjäär, mis ei seisne teadmiste puudumises, vaid kättesaadavuses ja enesekindluses. Just seda probleemi käsitleti visioonipäeval otsesõnu. Esinejad tutvustasid avatud lähtekoodiga tööriistu, mis võimaldavad teha keerukaid analüüse ka siis, kui kasutaja on alles algaja. Valmis töövood, visuaalsed juhtliidesed ja paindlikud platvormid saavad olla sild tehnoloogia ja reaalse kasutuse vahel.
Päriselu näited: kaugseire ei ole tulevik – see on juba kohal
Üks inspireeriv näide tuli Pärnu piirkonnast, kus Sentinel-2 andmeid kasutati üleujutustele vastuvõtlike alade kaardistamiseks. Andmed aitasid täpsustada linna planeeringuid ja ennetada tulevasi riske. See ei olnud teoreetiline harjutus, vaid praktiline tööriist, mis mõjutab inimeste elu.
Räägiti ka drooniandmete ja satelliitinfo ühendamisest, põllumajanduse seire automatiseerimisest, muon-tomograafiast, energiaandmete ruumilisest analüüsist ja avatud platvormidest, mis toovad need lahendused kõigile nähtavaks ja arusaadavaks. Kõigi nende näidete sõnum on ühine: tehnoloogia ise pole enam piirang – küsimus on oskuses ja tahtes seda rakendada.
Me ei vaja ainult uusi andmeid – me vajame uut mõtteviisi
Sündmused nagu visioonipäev ei ole pelgalt infovahetus – need ühendavad inimesed, kellel on tahe ja võime midagi päriselt muuta. Kui tahame, et Eesti oleks tõesti andmepõhine riik, peame alustama sellest, et anname inimestele julguse ja tööriistad seda teha.
Andmeid on rohkem kui kunagi varem. Küsimus on: kas me kasutame neid või mitte?