NGR
Seda valevärvipilti võib nimetada ka suviseks metsanduslikuks valevärvipildiks. Vihje spektrite kohta, mida pilt endas sisaldab, annab valevärvipildi lühend NGR. Sellel kombineeritakse tagasipeegeldunud lähi-infrapunakiirgust (NIR), rohelist valgust (Green) ja punast valgust (Red). Nähtava spektri punasesse kanalisse on seega asetatud lähi-infrapunakiirguse info, rohelisse kanalisse rohelise nähtava kiirguse info ning sinisesse kanalisse punase valgusspektri info.
See kaardikiht on vaadeldav aastaringselt, ent on võib-olla kõige rakenduslikum ja informatiivsem vegetatsiooni aktiivsemal perioodil. Pildil 1 on visualiseeritud selle värvitooni muutused erinevate aastaaegade lõikes. Üldiselt näeme, kuidas varakevadel on kaardikiht sinistes toonides, suve saabudes erksates oranžides ja pruunikates toonides, sügise ja külmade saabudes hakkavad oranžid ja pruunikad värvid tuhmuma koos närbuva taimkattega tagasi sinakas-hallikaks. Kui talvel on maa must, püsib sinakas-hallikas foon, ent lume mahasadamisel muutub kaardikiht valgemaks ja tuhmimaks. Lumi paistab sel valevärvi kihil meile tuttavas valges toonis, ent näiteks lumikatteta jää veekogude peal on helesinistes toonides.
Taimedes sisalduv klorofüll peegeldab hästi lähi-infrapunakiirgust ja rohelist valgust. Kuna lehtpuud peegeldavad intensiivsemalt lähi-infrapunakiirgust kui okaspuud, siis on neid värvi järgi lihtne eristada. Punasesse kanalisse asetatud lähi-infrapunakiirgus toob seetõttu hästi välja lehtmetsad, mis paistavad tekstuurse tumeoranžina, okasmetsad on aga tumerohelised. Seetõttu annab NGR pilt hea ülevaate metsade koosseisust (Pilt 2).
Kui olete tuttav ka metsanduslike ortofotodega, siis NGR valevärvipilt rakendab väga sarnast tonaalsust (Pilt 3). Metsanduslik ja ka harilik ajakohane ortofoto on vaadeldavad Satilao vasakmenüü nupust Orto. Kõrge lahutusega ortofoto kihi võib sisse lülitada ka näiteks siis, kui märkate satelliidipildil midagi omapärast, ent lahutuse tõttu ei oska seda määratleda. Satelliidipildi võrdlemisel ortofotodega tuleb silmas pidada seda, et ortofoto lennud ja vaadeldav satelliidipilt ei pruugi olla tehtud samal ajal. Satelliidipildil on küll madalam lahutus, ent andmed maastiku ja taimkatte muutuste osas laekuvad regulaarsemalt võrreldes kõrglahutuslike ortofotodega.
Oranžina paistavad ka rohelised lagedad alad ja rohumaad ning niitmata põllud. Eestis peamiselt levinud poollooduslike koosluste tüübid on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Nendel aladel ei ole satelliidipildil seda metsale omast tekstuuri, vaid paistavad satelliidipildil ühtlase, sileda ja erksa oranži pinnana (Pilt 4). Seega on hea mõte Satilaos põldude ja erinevate lagedate alade (nagu rohumaad) uurimiseks kasutada lageda ala maski ning metsamassiivide eristamiseks metsamaski.
Metsade vaatamisel võib soovi korral lülitada sisse ka metsadega seotud vektorkihid. Näiteks on võimalik vaadelda riigi- või erametsade kontuure (Piirid > Eramets / Riigimets), üldplaneeringuga kehtestatud raiepiiranguga alade kontuure (Piirid > Kaitsemets) või ka näiteks metsaregistri raieteatisi (Piirid > Teatis). Raieteatis ehk metsateatis on ametlik dokument, mis on vaja esitada Keskkonnaametile, kui metsakinnistu omanik soovib metsas teostada metsaraiet.
Suvisel metsanduslikul satelliidipildil on raied ja metsalagendikud, niidetud rohumaad ja küntud põllud helesinised. Pildil 5 on kuvatud metsane ala koos raieteatiste vektorkihiga. Selle kaudu aitab satelliidipilt näidata, millistel aladel on planeeritud lageraie läbi viidud (helesinisega), pooleli (osaliselt sinine) või pole veel teostatud. Selgituse planeeritava raietüübi lühendi kohta, mida vektorkihiga kuvatakse (näiteks LR, HR jne), leiate Satilao legendinupu all olevast infomullist (Pilt 6).
Kuivendatud turbaväljad ja märgalade taimkate paistavad NGR satelliidipildil sageli külmades toonides (näidisviide Satilattu), mis võivad ulatuda sinakas rohelistest hallikas sinisteni. Turbaväljad tunned satelliidipildilt sageli ära neile omase viirutatud tekstuuri ja sirgjoonelise kontuuri järgi (Pilt 7). Kuivendatud turbaväljad on tuleohtlikud, kuna kuivanud turvas on väga süttiv. Satelliidipildid võivad välja tuua kuivemaid alasid.
Puhtad veekogud neelavad hästi valgust kogu vaadeldavast spektraalpiirkonnast, olles satelliidipildil mustas toonis. Kui aga veekogus on kasvamas taimestik või selle ümber on tihe kaldataimestik, siis paistab see NGR-pildil rohekana (Pilt 8). Ka mõjutavad veekogude värvust siin setted või veekogu hägusus (turbiidsus), mille puhul valguse tagasihajumine on suurem. Veekogude vaatlemisel soovitame alt vasakult nurgast välja lülitada Hübriid kihi.
Erinevalt veekogudest, mis on mustas või rohelises toonis, eristuvad tehispinnad satelliidipildil helesinistes värvides, pakkudes selget kontrasti looduslikele aladele. Selline eristus on eriti kasulik, et tuvastada inimese poolt loodud infrastruktuure, nagu teed, hooned ja muud tehispinnad, mis eristuvad veekogudest ja muudest loodusobjektidest (Pilt 9).
